Kui mu kohusetundlik mõistus mind hommikul üles ajas, magas mu keha edasi ja ausalt, magavat keha pool päeva kaasas vedada on kohe tükk tööd. Nüüd siiski on üles ärganud.
Seda, et Eesti kunstis pole loomingut (sisenali :=) ) teame juba ammu, kuid minu loomingulisus on tõenäoliselt kontoritöölisena täiesti kadunud, kuna kõik hispaania keele harjutused teemal, et jätka koomiksit ning milline võiks olla elu 50. aasta pärast, panevad mind tahtma trampida ja karjuda, et ma ei oska ja ei taha, kuid kuna must on suhteliselt korralik inimene kasvanud, siis ma seda siiski ei tee. Ja ausalt, neli ja pool tundi päevas on palju, eriti kui lisaks tuleb käia tööl, teha koduseid ülesandeid ning elada ka eraelu.
