Eelmisel reedel keegi lükkas vurri kiiresti keerlema ning kuni eilseni keerlesin kõvasti kinni hoides vurriga kaasa, tänaseks hoog rauges ning nädalavahetusel tahaks vurril veel paar korda aeglasemaks lasta minna.

 Elu on nii huvitav, kogu aeg juhtub nii palju ja aeg-ajalt ei tea lihtsalt, et kuhu poole joosta. Kui ma kogu aeg ühes suunas jookseks, oleks mul ma arvan juba maailm vallutatud.