Eile kohtasin flaami, kes mängis akordionil kirglikke prantsuse lugusid nagu jumal ning kes elas antwerpenis tapamajade piirkonnas ning magas püstol padja ja kirves voodi all. Nägin oma silmaga.
See sissekanne postitati Teisipäev, 31. oktoober 2006 17:46 ja on salvestatud Uncategorized alla. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed.
You can leave a response, or trackback from your own site.
November 1, 2006 kell 12:41 |
kuna esimeses lauses on 2 eraldi mõttelõnga, siis kumba Sa oma silmaga nägid? Või hoopis mõlemat?
Tegelt võiks ikka kirves padja all olla, leiad selle vajadusel kätte oluliselt kiiremini kui püstoli
November 1, 2006 kell 19:09 |
no vot, annan selle praktilise soovituse edasi. mõlemat nägin ihusilmaga. :=)
November 1, 2006 kell 19:38 |
Eh, põhimõtteliselt võin kinnitada, et kõike seda nägin minagi oma kahe silmaga – oli nii püstol, kirves kui lõõts
Ja seda müstilist õhtut jääb raamima Kadri autoga kimu Brüssist Antwerpeni ja tagasi, mille kestel kordas gps oma mantrat – now in 800 metres keep to the left … in 100 metres keep to the right … in 300 metres take the next right … recalculation … in 100 metres keep to the left … Ja kõige parem oli see, kui see tubli vidin keset kiirteed teatas – you’ve arrived your destination … Congratulations! Õnneks ei tundunud see väga veenev ja nii me keset kiirteed autot ikka kinni ei peatanud ja välja ei roninud. Aga edu sulle, Kadri, selle tõrksa imemasina taltsutamisel 
November 6, 2006 kell 14:03 |
Ja püstol ning kerves olid plastist
November 7, 2006 kell 10:27 |
Näh!!!! Päris olid!