aga igav on – hundita mets!

Kurdan, et igav on, selle peale vastab:

 meessoo esindaja nr 1: aga miks sa mõnda poissi enda majja elama ei võta?

meessoo esindaja nr 2: aga miks sa seda rasedaksjäämise värki ette ei võta?

Halloo? Mõtlete ka või lihtsalt ütlete või äkki tulete ja aitate hädast välja? 

minu sisse on pugenud maniakk, kes tahab kodus olles töö e-maile lugeda. ma ei tea, miks ta nii teeb. homme on uus algus ja me lähme l-ga baari malet mängima. päriselt ka võiksid jõulukuused juba püsti olla ja iga tänava nurgal hõõgvein aurata.

Armsad lugejad juba ammu igatsevad teada saada, kuidas minul ja minu trakatsil (endise nimega auto) läheb. Meil läheb täitsa hästi, eriline kunni olin siis, kui ma mäe peal lausa suutsingi 3 boksi ära parkida. Lisaks juhtub muidugi ka sellised lugusid, kuidas ainuke bensiinijaam, mida ma tean ning kuhu ma selle peale, et pikemat aega bensiininäit nullis on, bensiini võtma lähen, on maha lammutatud. Mismõttes ei ole enam? Ning selle asemel, et mingi mõistlik tagasitee leida, leian end hoopis linnast välja viivatest tunnelitest ja nende jätkuna kiirteedelt. Või siis see, kuidas lihtsalt lähebki täiesti meelest ära, et kuhu nüüd trakats parkimismajas jäi. Sellisel juhul saab muidugi taskulambiga turvamehelt abi paluda, et ega te juhuslikult sellist sinist trakatsit kuskil ei silmanud. Või see, kuidas olles juba täitsa osav sudokus (väike vale), ei suutnud siiski välja nuputada, et kummale poole rooli keerata, et ratas kõnniteelt ära saada. Ja otsustasin kogu parkimist otsast peale hakata, kuid selle peale mingi mees (kuidas ta julges?), lihtsalt võttis mu parkimiskoha ära. Aga muidu juba täitsa osav ning viibutan närvilistele kaasliiklejatele sama hoogsalt rusikaid vastu.

märkus edaspidiseks eluks, et ma ei unustaks:

ära osta ühtegi asja, millel on silt, et dry clean only!

lisaks sai november mind eile kätte – proovisin, mis ma proovisin.

olgu, nüüd ujuma ja ma loodan, et kõik sada mudilast on kuskil mujal kui basseinis hetkel.

try a little bit harder laulab mulle janis joplin

Valida on Belle de Jour’i järje ning “250 küsimust ELi kohta”. Kuidas ma üldse võisin arvata, et äkki vähemalt 50l küsimusel on täna shanssi, et ma neid loen. Oh well!

Eelmisel nädalal Strasbourgis, ainus hea on selles, et enne järgmist aastat minema ei pea ning siis on kommiks plaanitav suusanädalavahetus pärast istunginädalat. Sellest korrast on märkimisväärne ehk see, et lõpuks ometi olen parlamendis põlvili olnud. Nimelt kukkusin sööklas ninuli, kusjuures inimesed olid viisakad ja ei naernud, ma teiste üle küll oleks. Põlved on sinised siiani.

Nüüd lähen järjekordsele sünnipäevale. Inimesele, kellele mul peale lillede midagi pole. (lisaks reetsin oma kõrvalmaja lillemüüjat ning ostsin lilled GBst, laiskusest, et saaks samast poest kust toidugi). Ma olen avastanud, et neid inimesi, kelle pärast ma olen nõus poeskäiku ette võtma, on üldse väga vähe. Poes on tavaliselt vastik, vahel ainult tore, kui õiges tujus ja palju aega. Ja ma peo asemel parema meelega vist loeks raamatu lõpuni, kuid võib juhtuda, et ma unustan üldse inimestega suhtlemise ära, kui ma vähemalt aeg-ajalt ei proovi.

Ilma ilmast rääkimata ei saa, ma suvel tegin Brüsselile liiga, et päike ei paista üldse. Praegu paistab iga päev ja reedel käisin kohvikus raamatut lugemas ning sain väljas istuda ja ainult natuke oli külm.

Ma arvan, et ma kirjutan, et kuidas pidu oli, ma ei usu, et kauaks jään.

Minuga juhtus see jälle, et ehkki ma kontserdile täitsa õigeks ajaks jõudsin, lasti mind ainult teisele rõdule. Roki siis istudes, palun väga!

Mulle kuidagi väga hästi sobib jälle, et homme juba algabki nädalavahetus. Lisaks käivad mul vahelduvate hoogudena peal kevad- ja jõulumeeleolud. Olenevalt kas päike paistab või kuusirp hoopis. Punase veini hooaeg on ka kindlasti kohe peale hakanud.

Poiss nagu läikiv viiekopikaline kolis täna välja. Vähemalt peaks nüüd Vilniuses kõik uksed avatud olema.  Käisime Portugali kohvikus hommikusöögil ja rääkisime juttu, mis pidi algama sõnadega: It’s a dream… Aga edasi ma ei räägi.

seoses kolimisega tuli meelde, et vetsupotte siiski ei vahetata ära. see on päris naljakas, kuidas sõimelastele mõeldud pottidega me nüüd hakkame hakkama saama. :=) haigemaja! lisaks tuli meelde, et minu jaoks on kuskil mujal hoopis teine elu.

See kui ma ei kirjuta võib tähendada kahte asja:

a) ma olen liiga bisi oma elu elamisega ja kõikide nende asjade tegemisega, millest pärast kirjutada

b) kõik seisab

Viimased 5 päeva ehk peaaegu kõigi pühakute pühad nagu ma neid kutsusin, kuuluvad kategooriasse b.

Midagi ei toimunud. Siiski:

1) vaatasin lõpuni Losti esimese hooaja (see on nagu heroiinilaks veeni ma arvan, et ei maga ja ei söö, enne kui kõik vaadatud);

2) vaatasin Bruno Chiche´i filmi Hell, mida soovitan, sest see on film nagu foto;

3) suure töövõiduna ostsin talvemantli;

4) juhtus see, mis tavaliselt ei juhtu, nimelt et mehed kõrvallauast saatsid jooke lauda ja imetlesid, kuidas me need ära jõime ning siis tõusid püsti ja lahkusid. imelik natuke?;

5) ma koristasin ära oma maja, kuid luca veenis mind peaaegu, et siiski tuleb lasta kellelgi see väikse raha eest ära teha, kogu stress jääb olemata;

6) ma sorteerisin viimase aasta fotod ja viisid tegemisele;

7) ja minu juurde kolis sisse üks leedu noormees, keda ma eile esimest korda kohtasin. loomulikult on ka tema nimi mindaugas ning tal on see hea omadus, et ta hommikuti naeratab.

loodetavasti oli teil sisukam.