Hispaania V. rääkis, kuidas tema kvaasi-boyfriend tutvustas à la James Bondi stiilis: I´m Claus, like Santa Claus. Aga nagu järeldasime, üks kord aastas võib ju Santa Clausiga väljas käia.
Muidu oli terve nädalavahetus üks suur maskeraad, kõigepealt Luksemburgis räpparite pidu, kus oli igasugu ägedaid stiilinäiteid, venelased (luksemburglased tegelikult) tulid kohale läkiläki peas ja makk õlal. Ja siis laupäeval flaamide maskipidu, mis tipnes sellega, et kõigile puistati õhupallidest tähetolmu pähe ning isegi kaks peapesu pole mind sellest sädelusest vabastanud. Aga üks kord aastas ju võib hõbedase ninaga ringi käia.
Ja lisaks selline tähelepanek, et beebidest räägivad need inimesed, kellel on beebid + need inimesed, kellel ei ole beebisid. Üks suur beebijutt on kogu aeg. Mina lihtsalt kuulan. 
Ja hommikul ehitasid mingid konverentsikorraldajad meie tubade ette rõivistu ja iga mõne aja tagant pisteti järgmine kongnina meie uste vahelt uudishimulikult sisse ning jälle oli selline kohvikupäeva tunne, et töötegemiseks nagunii võimalust ei anta.
