mitte, et ma tegija oleks, aga ilmselt oleks õhtu tunduvalt igavamaks osutunud, kui ma oleksin peale tööd otse koju tulnud.
kuna juhe oli ülemuse juhtimisvigadest ja absurdsete ülesannete täitmisest suhteliselt koos, otsustasin sammud seada spordiklubi ilukeskusesse, uurimaks, kas massaazi või juuksurisse saab. oli minu päev!
lisaks ka hea ajastus. samal ajal oli iluteenuseid nõutamas kaks noormeest, kes rääksid omavahel saksa keeles ja ilmselt nägid mu silmis äratundmisrõõmu. üks neist, diplomeeritud insener, oli eriti aktsioonis ja ütles, et tema valib sama massaazi, mis minagi. rohkem nagu ei juhtunudki, kui et hõikasin neile auf wiedersehn ja sisenesin aroomiküünadlega kaunistatud kambrisse, kus leidis aset minu lõõgastuspooltund. imeline, kui raviv on lihtne pai! ka oli juuksur seekord professionaalne. tõestas, et on võimalik pead pesta, kammida ja föönitada ilma kliendile haiget tegemata. arvet kokku lüües, manas admistraator näole kavala naeratuse, ulatas mulle midagi värvilist ja ütles, et hommikumantliga noormees palus selle edastada. mis ma näen, visiitkaart. e-mail, webiaadress ja telefoninumbrid, kõik nagu peab. kuna ma toda tüüpi just väga hästi ei tunne, ütlen, et tema peamiseks veaks on kiindumus Euroopa Liidu, Türgi ja Hispaania lippudesse. just-just ka need ilustsevad tema visiitkaardil.
