paljud on küsinud, et kuidas läheb Fernandol ja Jeesusel. hästi läheb, tänan! nad on endiselt sportlikud ja hakkamist täis. siiski, siiski mul on klubis ka uus sõber. Desti (aaa, nagu “destination” oli minu reaktsioon, kui ta nime esimest korda kuulsin. järgmisel hetkel sain aru, et see vist ei olnud eriti asjakohane ja täiendasin – või siis nagu “destiny“. blond jääb alati blondiks…) on kuskil 50 ja 60 vahel ning arvab, et ma olin nooruses:) baleriin, sest ta juhtus pealt nägema, kui spagaati tegin. igatahes, ühel päeval ta kõnetas mind ja reklaamis järgmisel päeval toimuvat dzässkontserti. mis mul saab kontserdikutse vastu olla, seda enam, et tol hetkel oli mul turvameheks kaasa võtta külas olev venna. kontserdisaali smuugeldati meid sisse tagaukse kaudu, aga ikka veel oli lahendamata saladus, milliseid funktsioone uus sõber seoses kontserdiga täidab. suur oli üllatus kui eesriide tõustes astus lavale krokodillinahkse pintsakuga tuttav kuju ja kukkus teadustama, mida õhtult oodata on. kontsert oli fantastiline, täiesti super! see tähendab, et nüüd jääb vaid üle uusi akrobaatilisi trikke harjutada ja järgmist kultuuriüritust oodata.
