Läks jälle nii, et mister Darcy´t ma ei kohanud. Ehkki käisin jõe ääres jalutamas ning kõik asjaolud olid sobivad. Sama jõe ääres jalutasid ka kummikute ja põlvpükstega härrad ning ilusate koertega prouad.
Killukesed reede õhtust: kiire ostlemine ning juhtus jälle nii, et hinnanumbrid samad, ainult valuuta erinev. Ning siis Marlow’sse ja sööma ja baari ja teise baari. Ning pärast kunagi poole kolme paiku öösel londoni poole sõites taksos istudes järgmine dialoog. K: Kuule, ta on ainult 18 ju. R: Ei, ei, 20, igal juhul vähemalt 19. Naer, naer. Aga klubi, kus me käisime, kandideerb elu halvima tiitlile. Nii et sinna ärge minge.
Laupäeval sai Windsoris jalutada ning Etoni hooneid vaadata ning parima teeninduse auhinna sai Jo Malone kauplus ja Claire. Tõesti, nende parfüümidega on selline lugu, et alguses tunduvad nagu odav kölni vesi :=), aga kui natuke aega nahal lasta olla, siis toimub imeline transformatsioon lemmiklõhnadeks. Me ei jõudnud end pärast ära nuusutada.
Lisaks tuleb kirjutada C. murest, kes kurtis, et ta on lihtsalt liiga ilus ja see on väga raske ning seetõttu vähem ilusad ei taha temaga sõbrad olla. Ega ilus olla ei ole kerge.
Posted by katjusha 