Didier nr 1 – pereisa Lyoni lähistel. Selle pere, kus ma lapsehoidjaks olin. Didier hiilgas huvitavate ideedega, süda oli tal hea. Kaks näitlikku seika. a) Üsna alguses tuli söögilauas jututeemaks, et Didier on kuutõbine. Nimelt olla ta end ühel öösel eelmise lapsehoidja toast avastanud. Soovitas mul nüüd ust lukustada. Seda ma ka tegin. Aga seda kuutõbise vabandust soovitan teistelegi keskealistele, kes end kogemata noorte neiduda magamistoast avastavad. b) Krissu ja Ene olid külas ning plaanis peole minna. Pereisa Didier siis küsima, et tüdrukud, kas te peol napsutate ka? Mis seal salata. Dider selle peale soovitas, et kokaiin on palju parem kraam ning et tal on üks sõber, kelle käest saab. Krissu, Ene ning pereema olid päris kohkunud. Mina juba tundsin Didier’ fantaasiaid.
Didier nr 2 – tuumaenergeetik Pariisist, kah keskealine pereisa. Meie kolm just liitunud liikmesriigi tshikki tahtsime prantsuse basseinide ja tenniseväljakutega keskklassile eesti toitu tutvustada ning kokkasime pajatäie kartulisalatit. Enne laudaistumist pidas Didier tervituskõne teemal, et teretulemast Euroopasse. Olgem ausad, ega me ei tahtnud, et te ühinete ELiga. Aga siin te olete, paistate päris normaalsed välja, tundute vähemalt natuke ilusamad kui türklased. Lauas arendas Didier innovaatilisi mõtteid energeetika vallas, jõi end täis ning talutati tuppa magama.
Didier nr 3 – pehme mängulammas, kes elab koos Krissuga Alicantes. Nime sai ta seetõttu, et üks normaalne Didier võiks ju siin ilmas olla.
Posted by katjusha
Posted by katjusha