väljavõtteid parlamendi resolutsioonidest

Zimbabwe:

F.         arvestades, et Zimbabwes on keskmine eluiga praegu üks madalamaid kogu maailmas (meestel 37 aastat ja naistel 34 aastat), 20% täiskasvanutest on HIV-positiivsed ning iga nädal sureb HIV/AIDSi tõttu üle 3200 inimese, mistõttu Zimbabwes on orbude suhtarv kõige kõrgem maailmas;

L.         arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel ootab 2007. aastal positiivne majanduskasv kõiki Aafrika riike peale Zimbabwe, mille majandus on viimase aastakümne jooksul kahanenud 40% võrra ja kahaneb sel aastal veel 5,7% võrra; arvestades, et Zimbabwe on tehnilise määratluse kohaselt jõudnud hüperinflatsiooni staadiumisse, kuna riigi aastane inflatsioonimäär tõusis märtsis 2200%-ni ning Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel võib see tõusta aasta lõpuks 5000%-ni;

homofoobia: (jutt käib Poolast)

N.        arvestades, et 2006. aasta juunis tellis riigiprokuratuur geide, lesbide, bi- ja transseksuaalide organisatsioonide rahastamise kontrolli seoses “kuritegelike liikumistega” ja nende esindatusega koolides, et leida kuritegevuse märke, kuid tulemusteta;

O.        arvestades, et 8. juunil 2006. aastal vallandas Poola valitsus õpetajate arenduskeskuse juhataja ja keelas Euroopa Nõukogu ametliku diskrimineerimisvastase teatmiku levitamise, ning arvestades, et keskuse uus juhataja teatas 9. oktoobril 2006. aastal, et “kõlvatud eeskujud ei tohi olla koolides esindatud, sest kooli eesmärk on selgitada hea ja kurja, ilusa ja inetu erinevust (…), kool peab selgitama, et homoseksuaalne tegevus viib draama, tühjuse ja mandumiseni”;

keskkonnastrateegia:

C.        arvestades, et ülemaailmselt on keskmine ökoloogiline jalajälg[1] praegu 2,2 hektarit inimese kohta, kuigi see ei tohiks maakera bioloogilise suutlikkuse piiridesse jäämiseks ületada 1,8 hektarit; arvestades, et ülemaailmselt kasutavad inimesed 25% rohkem, kui maakera iga-aastaselt toodab, teisisõnu, maakeral kulub aasta ja kolm kuud selle tootmiseks, mille me üheainsa aastaga oleme ära kasutanud (2003) (Maailma Looduse Fondi 2006. aasta ökoloogiaalane aruanne);

---

[1]           Ökoloogiline jalajälg väljendab ulatust, mil määral inimesed tarbivad maakera ressursse, arvestatuna tootliku maa hektarites.

D.        arvestades, et vastavalt ÜRO 2005. aastal koostatud aastatuhande ökosüsteemi hinnangule on kõik ökosüsteemid 1960. aastate algusest vähenenud 2/3 võrra ning et samal ajal on nõudlus loodusvarade järele suurenenud 70%;

 

+ parlament on seisukohal, et komisjon peaks parlamenti tõsiselt suhtuma ))

HIV/AIDS

Q.        arvestades, et suureneb naiste hulk, kes on oma eraelus kaitsmata heteroseksuaalse vahekorra tõttu teadmatult HIVi nakatunud ja kellest on saanud viirusekandjad ning seega on võimalik, et nad annavad viiruse edasi oma järeltulijatele; arvestades, et tõhus reageering AIDSile peab keskenduma teguritele, mis seavad naisi jätkuvalt ohtu ja suurendavad nende haavatavust, näiteks naistevastane vägivald ning naistega kaubitsemine, vaesus ja sooline diskrimineerimine, seksuaalne juhuvahekord ja suutmatus järgida eetilisi põhimõtteid;

Mind tabas jälle väikerahva äng, kui ma avastasin, et kui vähe eesti kirjandust on näiteks inglise keelde tõlgitud. Et kas siis kedagi tõesti ei huvita? Või et huvitab, aga keegi ei viitsi tõlkida?

Viimastel päevadel olen saanud küsimusele “Where are you from?” vastuseks:

a) it is very complicated.

b) yes, but my girlfriend lives in london.

unenägude superstaar!

See ma olen! Nimelt figureerin viimasel ajal teiste inimeste värvikates unenägudes, mis üldjuhul hõlmavad rasedaid naisi, petetud mehi, alatuid tüdruksõpru, aumehi, kogemata rasestumisi ja suurt suhete virr-varri, millel tegelikkusega vähe pistmist. Aga minu jaoks on juba tavaline saada e-mail teemal: last night I had a dream…

sõbrad!

Sünnipäev on niiii lahe! :=) Kirjutavad inimesed, kes kirjutavad ainult kord aastas.  Sööklas ei pea minema kannuga kaevule ehk vett tooma, sest teised ütlevad, sina, sünnipäevalaps, istu, meie toome. Kõikide heade soovide ja komplimentide paistel saab peesitada ja tõesti tunda, et midagi ma ju väärt olen, kui teised seda nii väsimatult korrutavad. :=D Eile ma sain kolm sünnipäevalaulu – inglise, hispaania ja eesti keeles. Ja ainult üks neist oli happy birthday – teised olid erilisemad. Aitähhhhh!

Ning lisaks, kui ma jõudsin õhtu lõpuks – öö hakukus kreeka-vene restorani, kus pille mängisid ungari mustlased, peremees oli kreeklane, labrador minu suurim sõber, võõrad inimesed mind kallistasid, meloniviin endiselt veel tujutõstev ning kõige krooniks küsisid kelnerid aupaklikult, et vabandage, kas te olete endisest nõukogude liidust – noh, siis ma tundsin, et päris hea punkt eelmisele eluaastale ning elame veel. 

A + A

Andorra on paradiis. eelkõige suusatamiseks, aga ka shopinguks ja muidu tsillimiseks. ma ei usu, et kuskil mujal on nii laiad ja hästihooldatud suusarajad. lund sadas pidevalt juurde ning tõstukite taga järjekorrad puudusid. ühesõnaga, sporti sai tehtud nii palju, et õhtuti ei jõudnudki saba keerutama minna (välja arvatud 1 kord)  ja asendusvariandiks osutusid pidzaamapeod. kõigi jaoks leidus eri värvi näomask. mitte notsu või ahvi oma, vaid see, mis hooldab ja niisutab. samuti muutusid / avardusid meie mõttemaailmad reisi jooksul sedavõrd, et valisime endale uue theme songi.
selle mainiks ka ära, et bussijuhile tuli üllatusena, et talvel mägedes on suhteliselt keeruline suvekummidega sõita.

Andaluusia päikesega oli eelmisel nädalal natuke kehvasti. seda lihtsalt ei jätkunud. ilmselt läks ta arenguabina Aafrikasse vms. Almeria kandis sai siiski ära käidud. mulle meeldisid apelsiniistandused ja keraamikatöökojad ja liba-Holliwood, kus mõned kümnendid tagasi westerne vändati ning kus siiani võib kohata sheriffi ja bandiite, kes hobustega imetrikke teevad ja tekitavad tunde, et sa oled most wanted…
kuna rõudtrip plaanitust lühemaks jäi, nautisin ülejäänud nädala “beibeelu”. tõusin siis, kui üldse enam magada ei suutnud, käisin trennis, massaazis, hängisin niisama linnas ja hilisel pärastlõunal hakkasin õhtuseks dringiks vägesid koondama. põhimõtteliselt mulle meeldib olla beib. aeg-ajalt.

sünnipäev on luksus! :=)

Ja sellise luuletuse saatis Mari-Liis, ma kohe pean jagama:

 Ma arvasin nõnda, et meri
on alati sinine
ja varjatud kullateri
täis on viimne kui inime.

Et merel sõites tuleb
julgelt tuuli trotsida
ja väsimust võites tuleb
ilmast imesid otsida.

Ma sõudsin, südames õhin,
ümber lained sumasid,
taevarannad ja merepõhi
mulle vastu kumasid.

Sain teada, et meri harva,
õige harva on sinine
ning et tühi ja halli karva
on sageli inime.

Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud,
tolm ja põrm, muud ei olegi,
inimlapsi, kes mullast on võetud,
kus kulda polegi.

Kuid ma arvan, et siiski tasub
olla, eksida, ihata,
teada tahta, kus tera asub,
armastada ja vihata

Ning näha, et hallimast hallim
meri vahel on sinine,
ja tunda: on kallimast kallim
kullateraga inime.
/Ellen Niit/

Eestis ei ole ma elanud kolm aastat, mis on piisav aeg, et Tallinna lennujaamas tuttavatele öelda, et ma sõidan koju, mõeldes selle all Brüsselit. See on piisav aeg, et väga harva lugeda netist lisaks Eesti-uudiste pealkirjadele ka uudise sisu. Ma veel/endiselt tean meie peaministri nime. Eelmise valitsuse teiste ministrite nimesid ma selgeks ei saanudki, nii et sõprade-ametnike pillatud “meie minister jäi samaks”, ei aita mind vestluses edasi. Aga ma lubasin, et vähemalt püüan see kord ministrid selgeks õppida.

Kolm aastat on piisav aeg, et mitte teada, et plastikpudelid saab poes 1 krooni vastu vahetada ja roheliselt mõtlevas Eestis neid prügikasti visata ei tohi. Piisav aeg, et unustada enamik Tallinna tänavanimesid ning piisav aeg, et terad eralduksid sõkaldest ja inimesi, kellele ma Eestis olles helistan, on vähemalt viis korda vähem kui kolme aasta eest.  Samuti ei oska ma enam öelda, et mida ma Eestis olles süüa tahaksin, sest ma ei tunne ühestki toidust puudust. Lisaks ütlen televisioonist tuntud inimestele tänaval tere, sest esimese hooga ma ei mäleta, miks nad tuttavad on ja kas ma olen neid kunagi tundnud. Samuti tuleb ette hetki, et ma ütlen midagi ja see kõlab piisavalt võõralt, et ma pean üle küsima, et kas eesti keeles ikka öeldakse niiviisi. Mõnikord öeldakse, mõnikord ma kasutan otsetõlget mõnest teisest keelest.

Eestis mitte elades unustad ära, kui tähtis on eestlase jaoks auto. Ja see on midagi, mis torkab silma – suured ja kallid autod. Samuti olin arvamusel, et helesinist dzinni joovad soomlased ning eestlastest dress-inimesed kadusid koos 90ndatega. See ei ole nii! Ning vastuseks küsimusele, dressinimeste puhul ei olnud tegemist Eesti koondisega.

Ma isegi ei tea enam oma sõprade sõpru ning ei mäleta kõikide laste nimesid, vahel isegi seda, et mitu last kellelgi on. Juhul, kui ma seda mäletan, siis olen segaduses, et kas laps on aasta, kahene või kolmene. Sest Eestis vist aeg minu jaoks seisab ja edasi liigub ainult siis, kui ma seal olen. Ning siis, kui lennuk jälle hoovõturajalt õhku tõuseb, valdab mind kahetsuse ja kergendustunde segu, mida vürtsitab süütunne, kuna tegelikult kellegagi rääkida ei jõudnud ja enamik kohtumisi jäi pinnapealseks.

muinasjutt beebi Paulist

Seistme maa ja mere taga sündis beebi Paul. Beebi Paul läks igal õhtul kell 8 magama ning ärkas hommikul kell 7 üles.

Seda lugu võib jutustada beebidele, kes eelistavad öösel magamisele muid tegevusi.

eile oli põnev õhtu. läksin paari sõbraga väikesele dringile, aga koju jõudsin hilja või siis pigem varahommikul. seltskond oli kirev. umbes pooled olid office´ist ning ülejäänud kohalikud. eriti avaldas mulle muljet tõeline alicantina, kes baari sulgedes hakkas flamenkot laulma, mis tähendas kogu seltskonnale tasuta jooke ja paari lisatundi barrios. nii tema isa kui vend on härjavõitlejad. nägin venna pilti ka ning ütleks, et kõik Jude Law´d ja George Clooney´id kahvatuvad selle jumaluse kõrval. meie hulgas oli veel staar, kelle nime ma kahjuks ei mäleta ning kes oli hotelli vale nimega registreeritud, umbes nii, et fännid tüütama ei tuleks. aga tal oli see probleem, et ta unustas pidevalt ära nii oma toa numbri kui ka varjunime. seega segadust ja valedest ustest sisse marssimist kui palju. ta vatras ka pidevalt oma pulmadest ja koerast, kellele meeldib alkohol ja kanep. seda pulmajuttu ma pidasin alguses naljaks, aga see pidi tõsi olema ja peigmeheks on veel kuulsam hispaanust näitleja. ülev meeleolu peo lõppedes tõi ka kõigile meile suulise pulmakutse, aga kahjuks ma ei tea selliseid suhteliselt tähtsaid detaile, et mis kell ja millises Madridi kirikus laulatus toimub. hommik algas trummipõrina ja puhkpilliheliga, sest on Semana Santa, mis tähendab, et terve nädal marsitakse pühakujudega mööda linna. see omakorda toob kaasa kaose liikluskorralduses.

Andorra suusalumest ja Andaluusia päikesest saate kuulda paari nädala pärast, kui kodulinnas jälle tagasi olen…