Teate, segased ajad on ja mu pea on segavaid segaseid mõtteid üleääre täis ning mul ei ole aega neid korrastada ning vahel, kui aega on, siis ma ütlen nagu Scarlet, et ma mõtlen nende peale homme, Taras… Aga homme ma ei ole seal ning siis ma ikka ei mõtle.

Ma mõttes koostan pikemat aega nimekirja põhjustest, miks ma ei taha ja ei saa Eestisse tagasi minna. Siis kui jaanipäeval Iff Saaremaa valsiga pidu alustas, lisandusid mõned põhjused, miks tahaks või saaks, ühel päeval…

Ja nüüd lähen rongi vastu, sest üle-üle-eelmisest elust Lyonis, saabub külaline.

alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta… miks?

Mul on punane valgete mummudega seelik ja kui sinna peale kirjutada “manna” või “sahar”, siis ma näeksin välja nagu maitseainetetops.

Ma avastasin eile, et jaanipäev on käes. Ja öösel oli sooja 25 kraadi, mina olin varju all ja sain imetleda, kuidas vihm sajab ning nuusutada märja asfaldi lõhna. Linnaromantika.

Kas keegi veel mõtleb nii, et pärn on põhjamaa jasmiin?

Mõnikord veab ja mina olengi see, kes leiab tühjast kommikarbist viimase kommi.

tänane tsitaat

Martha Graham “Dance is the hidden language of the soul.”

Ma just mõtlesin, et kui palju minu naissõprusi tantsupõrandal alguse on saanud või siis seal n-ö pitseeritud… Päris mitmed, kaldun arvama. Ja eilse tantsumaratoni käigus avastasin päris mitu potensiaalset sõprust … :=) Ladies and gentelmen, I present, crazy British girls…

Paris to Paris

Et inimesed ei arvaks, et ma masendun või midagi, siis mainin ära, et eile külastas Miss Pariis Pariisi ning see oli fantastikaline ettevõtmine kohtuda peresõpradega, imetleda ilusaid ehitisi, nautida kelnerite ülbust,  kuulata jutustusi Hemingwayst, osta ilus kleit ja mõelda, et päike on minu jaoks taevasse riputatud.