Around-around-around I’m going around-around-around (but not in circles)

Kas te mäletate veel neid aegu, mil sõnal “ootus” oli tähendus? Oodata tuli palju ning oodatav muutus seega erilisemaks. Oodata tuli sünnipäeva, jõulusid, teatrisse minekut, suvevaheaega, kooli algust, et sõber õhtul külla tuleks, esimest välisreisi ja teist ja kolmandat.

Nüüd on käes eluetapp, kui ma ei oota enam midagi. (kõlab depressiivselt?) Sest aeg käib vurrina ning pigem on nii, et oh shit, homme tulebki jälle kuskile minekuks kohver pakkida, oh shit, eile oligi parima sõbra sünnipäev, oh shit, juuli keskel ei ole enam sobilik alustada lauset sõnadega, et ja siis suvel ma teen seda ja seda ja seda… Eelmisel nädalal ma arvasin tegelikult, et on september. No vot, seega olengi elamuste ja inimeste kiirtarbija.

Mida ma viimaste nädalate jooksul teinud olen? Sellega on ka nii, et uued elamused tulevad peale ja kustutavad eelneva, ehk et ma võin rääkida elust 3 päeva tagasi, aga mitte sellest, mis juhtus 3 nädala eest. Seetõttu peakski vist tihedamini asju kirja panema.

Nädalavahetusel olin Barcelona lähistel ning nalja ja muskleid oli seal nabani. Ma õppisin selgeks järgmised asjad: mida tähendab bõk (vene keeles), kes või mis on proktoloog, dhzuudos on 7 kaalukategooriat ja veel igasuguseid roppusi. Lisaks sain kõige valgema sääre auhinna. Lisaks sulistasin merevees ja pidutsesin seitsmeni hommikul, mitte 1 vaid 2 ööd järjest.

Sellel järgnes 12 tunnine reis, nimelt ma reisisin taksoga, lennukiga, bussiga, rongiga, trammiga ja taksoga (sellises järjekorras) marsruudil Barcelona-Strasbourg. Ja siin ma siis nüüd olen. Rügan ning valmistun homseks Slovakkiasse sõiduks. Lähme pulma ja hõissa, mis pillerkaar seal toimuma hakkab. Esmaspäeval ma tõenäoliselt ei mäleta enam Barcelona nädalavahetusest midagi, seega hea, et 2 sõna kirja sai. Kohtumiseni!