Eestimaa on nii ilus! (Kui seda päeva jooksul umbes 98 korda öelda, siis võite ette kujutada, kuidas see, kes seda päeva jooksul umbes 98 korda kuulma peab, end tunneb. Tunnebki niimoodi, et Eestimaa on nii ilus).
Lisaks on Eestimaa selline, et valges mereäärses puitmajas elavad eit ja taat. Eit küpsetab köögis musta leiba, aken on avatud ja valge pitskardin liigub kerges tuules. Taat tuleb merelt, kalasaak on hea. Valge puitmaja õuel kiljuvad blondid neiud kiigel ning noored mehed nagu karud võtavad kaevust vett ja sups-sups pritsivad blonde kiljuvad neiusid. Natuke vanemad blondid naised silitavad omi suuri rasedaid kõhte ja vaatavad leebe pilguga, kuidas nende blondid lapsukesed muru peal hüplevad ja mõtlevad, et see ongi harmoonia ja lapsed elu mõte ja mitte kunagi ei taha nad valgest mereäärsest majast lahkuda. Eestimaa on nii ilus! Eit võtab ahjust leiva ning kontrasti mõttes asetab mustale leivale valge tärgeldatud rätiku.
Ma arvasin, et ma ei taha teisi Brüsseli eestlasi siin Eestimaal näha. Umbes nii, et minu Eestimaa ja teie olge seal Brüsselis. Aga tegelikult, hästi lahe on kodukandi rahvast kohata. Sest ainult nemad näevad minuga sarnaselt asju ning mõistavad, miks hoolimata sellest, et Eestimaa on nii ilus, tuleb siit jälle lahkuda.
Posted by katjusha 