Äratuskell heliseb 4.31. Riietun 10 minutiga. Helistan Tulika taksosse, sealt öeldakse, et jääte ootenimekirja ning kõige varem poole tunni pärast. Helistan Kiisusse – neil ei ole taksot. Helistan Marabusse – neil ei ole taksot. Helistan Tallinna Taksoparki ning vastab Tulika kiisu – kust ma pidin teadma, et see üks ja sama on? Kiisu käratab, et ma juba ju tellisin neilt, ma siin kurtsin, et mure on suur ja vaja lennujaama saada. Kiisu ütles, et ta saab aru, kuid aidata ei saa. Jaanika-paanika! Helistan R-le, kes sama lennu peale minemas, huhh, tal takso olemas ja lubas läbi tulla mu juurest. Vahepeal helistab siiski Tulika kiisu ja ütleb, et nüüd ja kohe on takso all. Ja lennujaamas ma olen. Seal on kaos. Ja järjekorrad. Ja unised inimesed. Ja näuguvad kassid. Ja haukuvad koerad. Ja suletud Estonian Airi kassa. Misiganes. Loomaomanikel kästi turvakontrolliks oma loomad puuridest välja võtta, hoolimata sellest, et hundikoerad on tigedad ja suukorvideta ning kassid hirmunud ning põgenemisvalmis. Loomad elutoas, no tõepoolest. Teisel pool passikontrolli on rahu ja teine maailm. Naistevetsus on järjekord ning ainult üks töökorras kabiin. Maandume Brüsselis. Ground temperature is 14 degrees. Loomulikult on taevas hallid pilved, paksemad kui suhkruvatt. Pagasilindi juures kohtan nii lätlasi kui Viinist tulevaid ungarlasi. Taksosse, kohver kontorisse. Take-away kohvi käes ning croissant hambus, astun 75 minutit pärast algust hispaania keele tundi ning Mauricio hõikab: “Kadri! Hombre! Que maravilla! 5 puntos mas en el examen”. Kuulan, kuidas seina taga itaalia keele klass naeru möirgab - ja olen kodus jälle.
Posted by katjusha 