Ma olen alati arvanud, et uus aasta algab septembris. Selle vahega, et vana-aasta õhtu on siiski detsembris ja mitte 31. augustil. Ja kohe on see käes, see uus aasta, värske algus, suurpuhastus, taaskohtumised, taasavamised ja lubadused.

September on tõesti-tõesti üks parimaid kuusid: inimesed on puhanud, rutiin ei ole veel murdnud ja pimedus masendanud. Hommikuti on õhk karge ka siis, kui päike paistab ning natuke on tunda kõdunevate lehtede lõhna, ehkki puude lehtedes on vaid mõned kollased laigud.

Ning meenutuseks, autoreid ja täpset sõnastust ei mäleta:

1) “Peas on mul müts ja käes on mul nelgid,

rinnas punane täheke helgib”

2) “Our holidays are over now and we are back at school,

so good to see our friends again and say: How do you do?”