Siis, kui Strassus pole palju tööd, on siin päris tore, jõuab osaleda kontoriklatisis, käia igal õhtul väljas söömas, dringitamas ja mõnikord isegi tantsutamas, saab käia päeval pargis jalutamas, vastata ammu vastamata e-kirjadele, tegeleda terminoloogiaga, laulda “ei ole ma veel selles eas” ja teha muud tsirkust (hüüda, et oi, minu tomatikesed on niiiii armsakesed seal sahtlis, veerevad). Seekord siis oli selline kord. Nüüd aga lähen Alsace’i veinikülasid avastama. Ja seal on nii ilus ja teedel on käänud.