seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused

Veebruar 3, 2008

Sellest üritusest lubasin ma juba varem kirjutada, kuid käsi ei tõusnud kuidagi. Lisaks ootasin ma stenogrammi, aga seda vist võib ootama jäädagi. Ühesõnaga, sellisel teemal toimus parlamendis avalik kuulamine. Ja ma tõesti ei oodanud, et aastal 2008 tehakse järgmisi avaldusi, ma nüüd tsiteerin:

“So sex is not always good, but only under certain circumstances when it is seen as mutual self-giving. Gift is given forever and not to be returned. [...] It requires full reception, unlike “I want you, but without your fertility. [...] The aspiration to turn woman into man by “freeing her from consequences of sex” has led to enslavement of woman as sexual object. [...] To sum up, synthetic hormones mess up reproductive system and their endorsement shows total disrespect to female body the way it is designed. [...] Interventions into fertility deny meaning of sex as total gift. [...] I often compare contraceptive sex with bulimia. [...] However, bulimia is a psychological disorder to which evidently the contraceptive sex leads in marriage. [...] Our bodies are not designed for synthetic hormones, neither condom. We can choose them, even if they are not good, but is it in interest of society, states, EU to advocate bad choices? Let me compare it to driving Ferrari in forests while it is designed for motorways. No wonder it will get damaged. [...] The just resolution of the conflict of rights is in temporary limitation of privacy right as pregnancy costs woman only 9 months of comfort. [...]. (See on väljavõta Jana Tutkova kõnest, kes esines kuulamisel ühena viiest eksperdist).

Kõne kõneks, kuid sellele järgnenud aplaus avas mu silmad selles osas, et kõne toetajad olid enamuses. Sõnavõtud mis järgnesid, austatud Poola meesparlamendiliikmete kui ka slovaki naisparlamentääride suust olid kokkuvõttes järgmised: “Mina küll ei saa aru, et mis viisil abordiõiguse äravõtmine naisi kahjustab?”, “Lapse tegemiseks läheb vaja nii meest kui naist, seega on meestel 50% sõnaõigust”, “Miks peaksid koolid seksuaalõpetusega tegelema, miks seda vanemad teha ei võiks? Mina olen lugenud Slovaki seksuaalõpetuse õpikuid ja mul oli piinlik. Mida veel lastest rääkida?”, “Rasedana laualab naise keha elule sümfooniat, kui rasedus katkestada, lõpeb ka sümfoonia?”, “Kuidas selgitada 8-aastasele lapsele, kes küsib, et ema, miks sa tahtsid mind tappa? Ja kas sa pidid siis selle mehega voodisse minema?” “Vatikan jätke sellest välja, Vatikanil pole sellega mingit pistmist”, “Surmanuhtlus on ju ELis keelatud, miks see peaks naise kehas lubatud olema?” jne, jne, jne.

Viiest eksperdist kolm olid normaalsed. Teine hull oli mingi USA katoliikliku inimõiguste instituudi härra, kes analüüsis, et rahvusvahelises õiguses abordiõigus puudub ja et abordi pooldajad kasutavad soft law instrumente ja üritavad väita, et tavaõigus eksisteerib. Ja halloo, ei eksisteeri ju. Ja kõik on suur vandenõu.

Aga eelnimetatud sõnavõtud olid üldiselt publiku seas väga populaarsed, neid ikka korduvalt katkestati aplausiga.

Normaalsed MEPid said ka sõna, kuid õudne täiesti, tegemist on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga, ning mõistlike MEPide hääl oli vähemuse hääl. Ma siiamaani ei saa aru, kuidas see võimalik on. Eestis diskussioon sellisel kujul võimalik poleks, aga noh, pluralistlik Euroopa ju.

 Aga naised, selle kuulamise põhjal on mul ettepanek, et alati tuleb küsida: “Kas sa võtad mind koos minu viljakusega?”.


Veebruar 3, 2008

Reedel toimusid järgmised kohtumised:

Baari leti ääres lähenes mulle avaldatud Kirjanik. Kirjanikule meeldisid minu prillid. Kirjaniku geenid olid pärit Lõuna-Koreast, kuid ta oli Belgia perekonda lapsendatud. Nüüd on ta nimi Benoit, enne seda umbes TimJeeSung. Kirjaniku intellektuaalne kodumaa asuvat siiski Prantsusmaal.

Jeesuse Paradiisis hakkas minuga suhtlema Jeesus ise ehk baari omanik, kes tõesti on Jeesuse sarnane. See oli segane jutt, et kust ta pärit on, aga vähemasti pooled geenid olid El Salvadorist. Ja ta olla mind märganud!!! Mõnes mõttes on tore, kui sind teatakse aga teisest küljes, ei ole hea, kui inimesed on sind märganud ja salamahti silmas peavad.

Ja just siis kui ma enne väljaminekut olin vaadanud suurepärast saadet Aló presidente!, kus Chavez lahendab oma rahva muresid, ajasin ma aknalaual tantsides juttu mehega, kes tuli välja, ongi Venezuela konsul. Ja ta ei ole sugugi nii pikk kui mina.

Öelge nüüd, et Brüssel ei ole tore linn onju. :=)