Kuna midagi muud kirjutada ei ole, siis ma kirjutan peamiselt endast. Ei, tegelikult ma kirjutan sellest, et väljas on mitu päeva olnud kevad ja mitte kunagi ei ole ju päikesest nii palju rõõmu kui esimestel kevadpäevadel. Terve eelmise nädala olin ma enda kohta sotsiaalselt väga aktiivne, muu hulgas käisin kohalikul Super Tuesday üritusel, mis oli suht sürrealistlik siin Brüsselis oma country-bändi, hamburgerite, demokraatide-vabariiklaste, debattide ja USA-lippudega. Grimbergeni spas käisin ka ja siis Argentina restos pannkooke dulce di lechega söömas, BotaCafés tantsimas ja seal oli hea muusika ning gayd kutsusid enda kampa tantsima, et neil on omavahel igav, aga meil oli oma uhkus või midagi ja me ei läinud ikka ja baarmen saatis tasuta jooke ja tuli ennast meile esitlema, sest me oleme ju nii toredad ja üleplatsitantsijad ja sain tuttavaks ka kultuurse filmimontaazhi mehega, kes ei olnud kunagi kuulnud Eestist ja pakkus, et ehk on see osa Prantsusmaast (kompliment minu prantsuse keelele? - i wish…), laupäeval käisin Lille’s esimest korda ja ilm oli nii ilus ja inimesed peesitasid tänavakohvikutes ja olid prantslaslikult arrogantselt ning naised peenikesed, perfektselt meigitud ja stiilselt riides (Brüsseli-kaltsakatena meist võistlejaid ei olnud) ja täna oli jälle nii ilus ning lumikellukesed õitsesid ja üks puu õitses ka natuke ja paljud puud pungusid ja käisime sõprade ja nende koertega Woluvé pargis jalutamas ja ma esimest korda märkasin koerte WC-sid ja nemad olid modellid (mitte WCd, vaid koerad, daa…) ja mina tegin palju fotosid ja nüüd üritasin neid arvutisse laadida ja arvuti ütles, et tema mälu on vana prügi täis ja ruumi ei ole.