Ma pean jälle kirjutama, et kõik teaksid, milliste mõtetega inimesed ringi käivad. :=)
Eile oli parlamendis Katrin Saksa poolt korraldatud näituse “The Waterbird People” avamine, mis korraldati soomeugri liikumise aastapäevaks. Ja ma sattusin seal juttu ajama ka Sarah Wagenknechti (http://www.postimees.ee/010208/esileht/valisuudised/309617.php) assistendiga, kellega me olime kunagi hispaania keele intensiivis kolm nädalat pinginaabrid.
Tema küsimus seisnes selles, et kas meist, eestlastest, ei ole natuke lühinägelik korraldada näitus vähemustest Venemaal, kui meil on endal nii palju probleeme vähemustega. Et kui on soov vähemustest rääkida, siis me võiks kõigepealt oma riiki vaadata. Ja et talle meeldib Eesti ja ta on seal käinud (nüüd viimati onju aprillirahutustes osalejate kohtuistungit vaatamas), aga meie natslikud tendentsid teevad talle, eriti talle, kui sakslasele, muret ja et see natsimonumentide püstitamine on ikka täiesti lubamatu. Ja neonatside liikumine. Ja eesti keele nõue kodakondsuse saamiseks on lubamatu. Ja üldse mingite kriteeriumide nõudmine Eestis sündinud inimestele kodakondsuse andmisel on lubamatu. Ja see, et Eesti kasutab ELi ja USA toetust vähemuste peal tampimiseks, on ka lubamatu.
Ja ei, sellest seinast ei õnnestunud mul ega ühel eestisõbral flaamil läbi murda. Mulle natuke tundub, et ma ei tea, mis põhjusel on nad otsustanud oma südameasjaks võtta vähemuste küsimuse Eestis ja on juba fanaatiliselt eelmeelestatud selliselt, et näevad musta tonti lihtsalt igas asjas. Vastik ikka. Tuleb meie õue peale lõugama.
Veebruar 13, 2008 kell 16:01 |
Tädi on tibla, mis sa ikka tahad. Pane talle järgmine kord kohe lahtise käega vasta hambaid – niikuinii arvab ta, et oled ohtlik nats
Veebruar 14, 2008 kell 15:19 |
teinekord ütle, et , “jah, see kõik on tõsi ja et TEIE, SAKSLASED olete selles kõiges süüdi. Miks? No krt, oli siis kahte maailmasõda alustada, aaah?”
Las siis lähevad ja häbenevad nurgas, neil see kollektiivne süütunne ikka emapiimaga kaasa antud. Ja Sul hea rahulik olla, ei pea hulludega tegelema
Veebruar 15, 2008 kell 13:27 |
:=) No ma olen selline viisakas inimene enamalt jaolt ja ei saa laskuda samale tasemele, kui minu nõmedad vestluspartnerid. Onju, teist rünnata on raske ja hakata rääkima, et oi, kui raske meil eestlastel olnud on – see on umbes nagu ohvrirolli võtmine ja ei mõju ka hästi. No ei olegi head lahendust. Aga ma nüüd edaspidi tean tast eemale hoida. K.