Protect me from what I want – Placebo

Suved ei ole minu kõige viljakamad kirjutamisperioodid, olen seda ammu märganud. Vahepeal juhtub elu ja palju sellist, mida ma siin laiema avalikkusega jagada ei soovi. :=)

Aga, et teada anda, millest ma neil päevil elan ja hingan, siis…

… jalgpall on ju nüüdseks läbi. Alates veerandfinaalist käisin peaaegu kõiki mänge baarides või tänavatel vaatamas. Ja no täitsa mõnus on, kui taustaks mängib. Ja kui saab mehi baari kutsuda, öeldes, et lähme vaatame jalgpalli. Sakslastele teadmiseks, et ei tasu minus blondi pea tõttu endale liitlast näha ning mind saksa keeles kõnetada.

Sõbrad jätavad mind järjekordselt maha. Lihtsam on minna, kui kohale jääda ja tühja kohaga harjuda. Ei, mu uks ei ole uutele inimestele suletud, aga ma tahan, et minu inimesed ära ei läheks. Et mu ümber oleks inimesed, kes teaksid minust rohkem, kui seda, mida ma viimase kahe kuu jooksul endast kokku olen luuletanud. Nii et jah, ärge minge.

Ma nägin kirjut liblikat ka, aga see oli juba mõnda aega tagasi. Muideks, selleks nädalaks lubati kuumalainet – nii ma siis täna tööle tulin, sall ninani.

Ma loen raamatuid ka viimasel ajal jälle. See ei olegi nii ilmne. Kui vähegi kenamad ilmad olid, läksin lõuna ajal parki ning unustasin loomingu- ja üllatustevaese kontorielu, no nii tagasihoidlikuks pooleteiseks tunniks.

Eelmisel nädalal sai nii vähe magada, et mulle kohati tundus, et parimad unetunnid olid Luksemburgi rongis. Täiesti ametisõit oli. Sellel nädalal saan uuesti rongis magada. Ja esimeses klassis reisimine õigustab end alati ära, kui ma näen teist klassi ummistavaid sadu skaute. Teismelised ei meeldinud mulle eriti isegi siis, kui ma ise veel sinna vanusegruppi kuulusin.

Päris lahedad peod on siiski toimunud ja see, et ma igasugu graafikadisaineritele oma töö kohta maha vaikin, no see tuleb sellest, et kõik inimesed ei suuda endale hobidega leiba teenida. Aga mingi p…ekukkunud kunstihing oleks üldiselt kehvem olla.

Euroopa filmifestival on sellel nädalal, mu hing ihkab vene kultuuri, nii et plaan on minna vene filme vaatama.

Ma sain täna kaks punkti. Kes teab, see teab. Esimesed punktid. Ja homme on see päev, millest alates on vaba voli M. hammustada. Jällegi, kes teab, see teab. Mul on kodus täiesti arvestatav kogus alkoholi, kes juua tahab, andku teada. Eile tegin esimese alkoholivaba päeva kahe nädala jooksul. Rulluistasin selle asemel.  Aga olgu siis, vähem möla, pikem samm.

 

I want to have a penis and I want to fly

… või umbes selline see näituse alateema lisaks sädelevatele vagiinadele oli. It’s not only rock’n'roll baby.

Üldiselt oli tegu sellise haruldase nädalavahetusega, kui ilm oli ilus ning toimus palju (k.a selle hooaja parim pidu) ja nagu T ütles, et juhul, kui ülejäänud suvi on kehv ja vihmane, siis see pühapäev ongi see ilus päiksepaisteline päev, mida me kõik suvest mäletame. Lennutasime graatsiliselt ka lendavat taldrikut. Reedel oli meil fotokooli lõpunäitus ka, ma olen nüüd näitusel eksponeeritud fotograaf. :=)

Ega midagi, ma jään ootama, et finaalis kohtuksid Türgi ja Venemaa.

Eestimaa on niiii ilus – 2008. aasta tuur

Eestimaal on käidud jälle, traditsiooniliseks on saanud tuur nimega “Eestimaa on niiiii ilus!”. Nimi tuleb sellest, et seda lauset ma karjun iga natukese aja tagant. Aga ainult sellepärast, et see on tõsi ja tuleb südamest.

Rakveres meeldis mulle presidendi kõne: “Mis on põhiline?” ja vastus otse loomulikult oli “Punk!”. Sain teada, et kes tarvast ei tea, see ei ole eestlane. Ja et hüvastijätuks võib öelda: “Hoia kõva!”. Tuli meelde jälle, et ööd on meil valged. Ja külmad. 6 kraadi on siiski lausa skandaalne. Nii et minu plaan rannas kuni päiksetõusuni shampanjat juua jäi klimaatilistel põhjustel ära.

Eestis sain ka teada, et mis on Laululahing ja käisin Tartus isegi kontserdil. Kuulsin, kuidas Tammsaare pargis esines Miss Bikiini 2008. Nägin Superstaari finaali  – noh, et põhiasjadega olen kursis jälle. Väikelinnad olla ka depressiivsed. Ja sääsed vastikud.

Meil toimus ka keskkooli lennu kokkutulek ning kõigil oli ja on võimalus vastata küsimusele: “Ütle, mis elu sa elad?”.  Parim flirdirida oli, et kuule, tantsime nagu lasteaias, sina oled kuusk ja mina olen küünal. Ma võin variandina pakkuda veel välja, et mina olen lill ja sina oled pilv. Või et mina olen lumehelbeke ja sina karu. Aga töötas küll see rida. Inimesed olid noored ja peenikesed endiselt, üsna samasugused ka, sõbralikumad ainult. Ma küll sain ühe klassiõe käest jalaga tagumikku, aga mis seal ikka, hea, et näkku ei saanud. Pidu päädis sellega, et eliitkooli endised õpilased loopisid suurest rõõmust lauanõud puruks. Ise juba suured inimesed. :=)

Mida ma pean Eesti lipu päeval lugema? Ja ongi kirjas, mustal ja valgel, Balti meri… Igal muul päeval veel ma annaks andeks, aga mitte Eesti lipu päeval…