Prantsusmaa eesistumise ja Carla Bruni abikaasa auks oleks igati kena sel poolaastal tihedalt Prantsusmaad külastada. Seetõttu viiski tee Strasbourgist nädalavahetuseks Pariisi. Ega ma pikalt sellest ei kirjuta, teate ju ise ka, kui kena seal kõik on. Ja selline soovitus, et kasutage neid Velibi jalgrattaid linna avastamiseks. Me väntasime kolm päeva nendega ringi ja ausalt, nägin Pariisi ikka täiesti uute nurkade alt. Minu lemmikmeheks jäi prantsuse korravalvur, kes toksis metroos sõnumit ning kes minu küsimusele “vabandage, mis selle metroopeatuse nimi on?” ei reageerinud. “musjöö?” Ja selle peale vastas ta mulle, et “sa ei öelnud mulle bonjour, kust mina pean teadma, et sa minuga räägid ja üleüldse ei hakka ma vastama, sest sina ei öelnud mulle bonjour.” Muidu oli tal otse loomulikult seljas l’uniforme magnifique. (kunagi ammu prantsuskeele tunnis oli meil eraldi arutelu, et millised nendest vormis meestest meile ikka kõige rohkem meeldivad ja kellel on kõige vapustavamalt kaunim vormirõivas.