Minu töö on nagu puder. Nii me järeldasime. Ilma erilise maitse ja teravuseta, ei hea ega halb, aga seedimisele hea. Noh, et võib süüa.

Ja neljapäevasele Cirque du Soleile jätkuks oli reedel baaris üks ameeriklanna, kes demonstreeris, kuidas tema erakordselt suurde suhu mahub ära tema enda rusikas. Proovige, minu meelest see ei tohiks anatoomiliselt võimalik olla, aga nägin oma silmaga, samal ajal, kui agaramad inimesed teda fotografeerisid.

Hispaania päikese all

Kaks ja pool aastat elu Hispaania päikese all on läbi saamas. Allpool 10 tähelepanekut…

1.       Vahemeredieeti pidades modellimõõtu ei saavuta

Kohalik toit on valdavalt friteeritud või siis lihtsalt oliiviõliga üle valatud. Pidid tervislik olema. Lisaks, enne kella üheksat pole võimalik väljaspool kodu õhtustada.

2.       Asjaajamises ära imesta millegi üle. Mida kreisim, seda tõetruum

Ülikoolisisseastumiseksamile võid saada kutse siis, kui kursus juba läbitud. Täiesti tõsiselt. 

3.       Ehituskvaliteet trumpab üle ka kõik nõukaaegsed töövõidud

Garaažis ei ole jäetud ruumi auto ümberpööramiseks ning ühe sõidurea laiusele ribale on tekitatud kaks suunda. Seinad ja aknad on paberist (vabalt kuuled ära, kui naaber tortilla jaoks mune klopib või kuidas öösel prügikaste tullakse tühjendama). Keskkütet pole vaja, sest ega siin talvel külm pole, see on kõigest NIISKUS.  

4.       Kui kahe paiku öösel peolt kodu poole sammud, pole sa väljas käinudki

Tõsine aktsioon hakkab alles peale ühte tuure koguma. Koju ei minda enne viit hommikul.

5.       Kui igatsed rahu ja vaikust, sõida Põhja-Euroopasse

Portselanipoes pallimängivad või restoranis kiveloopivad põngerjad on tavaline nähtus. Ja üleüldse, mida kähedama häälega räuskad, seda respekteeritum oled (eriti peab paika see naiste puhul).

6.       Liikluses valitseb tugevama õigus

S.t. kellel on suurem ja ägedam auto, sellel on eesõigus. Väga harvadel juhtudel tuleb mängu ka juuksevärv s.t. blondimal on eesõigus. Linnas võib kimada umbes sajaga ning kui keegi teele ette jääb, siis tuleb käega vehkida ja midagi krõbedat karjuda.

7.       Päkapikust hiiglaseks

Väike tüdruk Eestist (1,67 m) moondub Hispaanias viibides hiidnaiseks, sest ülejäänud tegelased on umbes rinnuni.    

8.       Hellitusnimedega siin ei koonerdada

Isegi turul juurvilju müütavale tädile oled kaunitar ja kullake.

9.       Kõike tuleb rahuga võtta

Aega on. Homme on ka päev. Ära üldse muretse, küll saab… mõnikord hiljem.

10.   Protsessioonid

Oi, kuidas neile meeldib rongkäigus marssida. Praktiliselt igas kuus leiab põhjuse kesklinnas liikluse sulgemiseks. Need kes ise suure mürtsu ja paugu saatel ei marsi, uudistavad kõike kõnniteelt. Peredega tullakse lausa (ja siin ei moodusta peret ema-isa lastega, vaid kambas on ka vanaemad-vanaisad, tädi Marta, tolle sõbranna ning naabrimees oma koeraga). 

veneetsia

Brüsseli lennujaama A-terminalis oli kaks uut – täpsemalt olid nendeks kaheks uueks jõulukuusk ja Starbucks. Päevasel ajal lennata on lust, esiteks ei pea ebainimlikul kellaajal ärkama, on vähem sagimist ning lisaks sai Neuhausi shokolaade degusteerida.

Marco Polo lennujaamast vaparettoga Lido poole sõitsin nagu siil udus. Pärast taaskohtumisrõõmu läksime kiirelt Veneetsiasse, sõime pargipingil pitsat ja jõime shpritz aperole. Kohalik poeet Luca nentis, et Veneetsia elanikel ei ole valikut – nad on kas katoliiklased või alkohoolikud – sest kirikute ja baaride arv on linnas enam-vähem võrdne. Õhtul toimus üliõpilaste ühiskorteris prantslanna 23. sünnipäev, terve kursus tulevasi inimõigusaktiviste oli kohale kutsutud. Aga mina, selle asemel, et pehmendatud versioonis Brüsselis toimuvaid vestlusi kusttuled-misteed-kassullemeeldibsiin pidada, toppisin kõrvad troppe täis ning magasin peo maha. Enne uinumist tegin tähelepaneku, et alati on üliõpilaste seltskonnas see üks Kitarriga Poiss.

Laupäev oli päikseline. Kõige rohkem kasutasime sõna kreeeeeizi. Lonkisime tunde ja tunde Veneetsias, vahepeal peatusime tassiks kohviks või klaasiks veiniks või klaasehete imetlemiseks/ostmiseks. Kokkasime kodus. Õhtul oli prr, külm. Läksime siiski linna ja ma ei saa aru, see soojus peab neil itaallastel veres olema. Sest samas kui mina ainult kepseldes sooja sain, istusid kohalikud inimesed rahumeeli õues ja nautisid õhtust veinipokaali. 

Ja täna hommikul käisime rannas jalutamas, taevas oli nii sinine-sinine ning päike nii ere ja ma nägin oma silmaga, kuidas vahutavast mereveest astusid välja kaks ujumisriietes inimest. Meie arutasime esseeteemal “consequentialist and non-consequentialist approaches to blasphemy” – see teema tekitas minus ainult tunde, et kuna minul jumalat ei ole, siis on mul ka võimatu jumalateotust toime panna. Vaparettos teel lennujaama sain tuttavaks ühe soome filmitegijaga, kes on teinud ka dokumentaali eesti ja vene noortest. Biennaal nimelt lõppes Veneetsias täna. Lennusõit läks hästi nii kaua kui oli aeg maanduda ning selgus, et Brüsseli lennujaam on lumme mattunud ning seda puhastatakse ja õhus on suur maandusmijärjekord. Nagu stjuuard reipalt teatas, meil on aega ja loodetavasti ka kütust, sest kes teab, kaua see aega võtab. Võttis tund aega. No ja arvata võite ise, mis siin liikluses toimub, kui kaks helvest maha tuleb. Aega võttis, koju jõudsin. Pärast kuuma suppi leidsin endas jõudu minna kohalikke lumememmi pildistama. Selline tähelepanek ka, et kui eestikeeles viitaks lumememm justkui naissoole, siis inglise keeles tundub, et snowman oleks pigem nagu smeesterahvas. Memmede hulgas oli üks memm ja kaks snowmänni.

Ma ei taha küll, et teil kõrvad peast kukuksid, aga mul on vaja pihtida: nimelt ma käisin Meie Mehe esinemist vaatamas. Ma mõtlesin, et kui nad on võtnud vaevaks siia kohale sõita, et me sidet kodumaaga ei kaotaks ja ikka rahvaliku kultuuriga kontakti omaks, et siis tuleb minna. Kui te näete kuskil fotot minust suure rõõmuga Meie Mehe järgi tantsimas, siis tegemist ei ole fotomontaazhiga. Ma tõepoolest tantsisin. Hoogsalt. Seejuures meenusid mulle kõiksugu suvepäevad, kus ma osalenud olen. Esikaksik oleks: Tartu linnavalitsuse suvepäevad (umbes aastal 2000) ning rahandusministeeriumi suvepäevad (2003). Aga nagu T ütles: nüüd mine ja joo ruttu, et sul meelest läheks, et sa sellises kohas käinud oled.

Pühapäeval ma magasin kella neljani, see oli ka omaette märkimisväärt saavutus.

 

P.S. Eelmise postituse täienduseks: selgus, et mina olen selle sweaty guy’ga ehk higise mehega deidil käinud; ma ei saanud kohe aru, kellest jutt, sest minuga kohtudes ta eriti higine ei olnud. Lihtsalt rääkis palju ja sellest, kuidas ta oma triiksärgi emale puhastada viib.

Meestest ma üldiselt ei kirjuta, seda kahel põhjusel: midagi uut mul maailmale vaevalt et öelda oleks (jälle kordub kõik) ning teiseks tuleb ju ikka teatud salapära siin eneseeksponeerimise juures säilitada. Meestest me lihtsalt räägime kogu aeg. Mina rohkem kuulan. Rohkem kui ma viitsin. Ja räägin vähem. Aga minu kolleegsõbrannadega on mehed igapäevane lõunalauateema. Lisaks tööklatsile. Mul on hea meel, et mehed pealt ei juhtu kuulma, nii mõnigi illusioon jääb purunemata. Ma üritan siin küll veenda, et mõned aktiivsemad kohtingutel käijad peaksid tulevaste põlvede tarbeks ja iseenda mälunõtruse päevadeks Brüsseli kohtamisjutud kirja panema, aga nad ei võta vedu ja mul on ka tunne, et tegemist on teiste inimeste liialt isiklike asjadega, et mina seda teha saaks. Aga ma iga päev tunnen, kuidas väärtuslik ja hariv materjal kaduma läheb.

Eile käisime Tricky kontserdil, kontsert meeldis (ehkki mul võttis Tricky ebatavalise esitusviisi ja kehakeelega harjumine ikka mõned laulud aega) ning kontserdi lõpuks olime passiivsest tarbimisest suht kanepiuimased (sest väga avalikult ja väga intensiivselt suitsetati). Tagasi teel luges M ette kõik huvitavad inimesed, keda meil tema kahe nädala pärast toimuval soolaleivapeol võimalus kohata on:

a) a sweaty guy b) a greedy and boring guy c) a walking brain, but totally useless d) a guy who sings scout songs e) two lawyers who only talk about international law  f)  a guy with serious psychological issues f) hairy catholic women … Nimekiri jätkus. Jään põnevusega seda pidu ootama (kui külalised vastavad kirjeldustele, siis võimalik, et kuulete järelkaja). T lubas hoolimata prognoosidest siiski struudli küpsetada ja sellega kohale tulla.

0,6 ja 1,2

Selle nädalavahetuse numbrid on 0,6 ja 1,2.

Eilse synnipäeva l6petuseks toimus puhumisv6istlus, mina puhusin 0,5 ja kuna see on siin (Luksemburgis) legaalne autojuhipromill, ei suutnud ma sellega leppida, et mind kaine autojuhina rooli v6idaks panna ning puhusin suurema hooga ikka näidikust 0,6 välja. V6itja oli number 3.

1,2 taga on aga järgmine lugu. Ma ei ole elus mänginud muid arvutimänge kui Solitaire, SuperMario ja tetris. Playstationiga pole ma yldse elus m2nginud. No ja pidavat olema noorte seas väga pop selline asi nagu WiiFitness. No ja alguses ytles see masin, et minu Wiivanuseks on 48 ja mul ei ole mingit tasakaalu ega värki, samas kehamassiindeks on ideaale. Kuulsite, IDEAALNE!!! Vahepeal s6ime natuke kooki ja j6ime natuke jooki ning kui ma uuesti nö slaalomit tahtsin s6ita, siis ytles Wii, et meie viimasest kohtumisest saadik (mis toimus umbes tund aega tagasi), olen ma juurde v6tnud 1,2 kg. Aga nii tore meelelahutus, t6esti. Need tänapäeva teadus- ja tehnikaimed, ma ytlen.