Ma ei taha küll, et teil kõrvad peast kukuksid, aga mul on vaja pihtida: nimelt ma käisin Meie Mehe esinemist vaatamas. Ma mõtlesin, et kui nad on võtnud vaevaks siia kohale sõita, et me sidet kodumaaga ei kaotaks ja ikka rahvaliku kultuuriga kontakti omaks, et siis tuleb minna. Kui te näete kuskil fotot minust suure rõõmuga Meie Mehe järgi tantsimas, siis tegemist ei ole fotomontaazhiga. Ma tõepoolest tantsisin. Hoogsalt. Seejuures meenusid mulle kõiksugu suvepäevad, kus ma osalenud olen. Esikaksik oleks: Tartu linnavalitsuse suvepäevad (umbes aastal 2000) ning rahandusministeeriumi suvepäevad (2003). Aga nagu T ütles: nüüd mine ja joo ruttu, et sul meelest läheks, et sa sellises kohas käinud oled.

Pühapäeval ma magasin kella neljani, see oli ka omaette märkimisväärt saavutus.

 

P.S. Eelmise postituse täienduseks: selgus, et mina olen selle sweaty guy’ga ehk higise mehega deidil käinud; ma ei saanud kohe aru, kellest jutt, sest minuga kohtudes ta eriti higine ei olnud. Lihtsalt rääkis palju ja sellest, kuidas ta oma triiksärgi emale puhastada viib.