Brüsseli lennujaama A-terminalis oli kaks uut – täpsemalt olid nendeks kaheks uueks jõulukuusk ja Starbucks. Päevasel ajal lennata on lust, esiteks ei pea ebainimlikul kellaajal ärkama, on vähem sagimist ning lisaks sai Neuhausi shokolaade degusteerida.
Marco Polo lennujaamast vaparettoga Lido poole sõitsin nagu siil udus. Pärast taaskohtumisrõõmu läksime kiirelt Veneetsiasse, sõime pargipingil pitsat ja jõime shpritz aperole. Kohalik poeet Luca nentis, et Veneetsia elanikel ei ole valikut – nad on kas katoliiklased või alkohoolikud – sest kirikute ja baaride arv on linnas enam-vähem võrdne. Õhtul toimus üliõpilaste ühiskorteris prantslanna 23. sünnipäev, terve kursus tulevasi inimõigusaktiviste oli kohale kutsutud. Aga mina, selle asemel, et pehmendatud versioonis Brüsselis toimuvaid vestlusi kusttuled-misteed-kassullemeeldibsiin pidada, toppisin kõrvad troppe täis ning magasin peo maha. Enne uinumist tegin tähelepaneku, et alati on üliõpilaste seltskonnas see üks Kitarriga Poiss.
Laupäev oli päikseline. Kõige rohkem kasutasime sõna kreeeeeizi. Lonkisime tunde ja tunde Veneetsias, vahepeal peatusime tassiks kohviks või klaasiks veiniks või klaasehete imetlemiseks/ostmiseks. Kokkasime kodus. Õhtul oli prr, külm. Läksime siiski linna ja ma ei saa aru, see soojus peab neil itaallastel veres olema. Sest samas kui mina ainult kepseldes sooja sain, istusid kohalikud inimesed rahumeeli õues ja nautisid õhtust veinipokaali.
Ja täna hommikul käisime rannas jalutamas, taevas oli nii sinine-sinine ning päike nii ere ja ma nägin oma silmaga, kuidas vahutavast mereveest astusid välja kaks ujumisriietes inimest. Meie arutasime esseeteemal “consequentialist and non-consequentialist approaches to blasphemy” – see teema tekitas minus ainult tunde, et kuna minul jumalat ei ole, siis on mul ka võimatu jumalateotust toime panna. Vaparettos teel lennujaama sain tuttavaks ühe soome filmitegijaga, kes on teinud ka dokumentaali eesti ja vene noortest. Biennaal nimelt lõppes Veneetsias täna. Lennusõit läks hästi nii kaua kui oli aeg maanduda ning selgus, et Brüsseli lennujaam on lumme mattunud ning seda puhastatakse ja õhus on suur maandusmijärjekord. Nagu stjuuard reipalt teatas, meil on aega ja loodetavasti ka kütust, sest kes teab, kaua see aega võtab. Võttis tund aega. No ja arvata võite ise, mis siin liikluses toimub, kui kaks helvest maha tuleb. Aega võttis, koju jõudsin. Pärast kuuma suppi leidsin endas jõudu minna kohalikke lumememmi pildistama. Selline tähelepanek ka, et kui eestikeeles viitaks lumememm justkui naissoole, siis inglise keeles tundub, et snowman oleks pigem nagu smeesterahvas. Memmede hulgas oli üks memm ja kaks snowmänni.
Posted by katjusha 