Esiteks oli meist vale eeldada, et Moscow City Ballet on samaväärne Bolshoi teatri balletiga. Kuidagi siiski on nii, et kui panna kõrvuti sõnad vene ja ballett siis tulevad silme ette kristall-lühtrid, kaunid daamid ja maailma tipptase. Ma nüüd ei teagi, et mis osa sellest ebaõnnestunud õhtust kirjutada meie liialt suure ootuste ja mis osa tantsijate taseme ja mis osa sobimatu esinemiskoha ning belglaste üleüldise boheemluse arvele.
Aga, Cirque Royali rõdu ei ole hea koht balleti vaatamiseks. Cirque Royali lava ei ole tõenäoliselt ka hea tantsimiseks (muu hulgas purunes üks suur lambipirn ning eesriie ei sulgunud täies ulatuses). Kõige halvem kogu etenduse juures oli vist lindi pealt mängitav muusika. Ma ei tea, miks me täiesti loomulikuks pidasime, et orkester saadab. Esimene pilt (või kuidas seda kutsutakse) oli tõesti kohe väga niru, ma arvasin, et K saab südameataki. Edasi läks natuke paremaks ning primaballerina oli väga hea. Siiski, K&M lahkusid pärast esimest poolaega. Mul ikka niipalju iseloomu pole. Ja mul on kokkuvõttes hea meel, et ma lõpuni jäin.
Publikust. Publik on rumal. Heatahtlik ja rumal. Mõnikord oli piinlik, mis kohtade peal plaksutati. Kuna rõivistu maksis 50 senti, siis pooled inimesed loomulikult vihmavarje ja jopesid ei raatsinud ära anda ning istusid puhvaikad süles. Vaheajal müüdi jäätist, nii et teisel poolajal siis krõbistati paberitega ja mugiti jäätist. No tõesti, vastik. Kõva häälega rääkimine tundus ka, et ei ole probleemiks.
Selline jutt, sest lihtsalt pettumus oli väga suur. Samas said korraldajad kindlasti väga hea kasumi ning kui ideeks on tutvustada balletti inimestele, kes seda muidu kunagi vaatama ei satuks, siis seda eesmärki Cirque Royal kindlasti täitis.
Aga jah, rohkem stiili paluks, belglased. Lisaks Knokkele.
Posted by katjusha 