Jambo-jambo! Eile käisin siis loodust imetlemas Nakuru rahvuspargis. Kõik oli väga kena, ainult et järv, kus ilusad flamingod ja veidrad pelikanid elavad, on praktiliselt ära kuivanud. Kaks aastat pole korralikku vihma tulnud, öeldi. Linnud juba surevad, mädaneva liha hais oli õhus. Valged ninasarvikud viidi ka teise parki, sest et põud on ja pole piisavalt rohtu. Naivasha järv oli täiesti kuiv, sellest me sõitsime mööda. Seal muideks on suured roosiistandused, kus Hollandi roosid kasvavad. Neil on ka kitsas käes, sest vett ei ole ja roose ei saa kasta. (ma muideks varem ei teadnud, et Euroopa värsked lilled tuuakse hommikul lennukitega Aafrikast). Ma sellest olen juba kirjutanud, et elektrit antakse jaopärast, kuid unustasin mainimata (kuna see meie rikaste linnaosa ei puuduta), et enamik Nairobist saab vett üks või kaks korda nädalas. Elektrikatkestused on ka osalt sellest, et hüdroenergiat toodetakse vähem, kuna vett ei ole. Masai Marasse ma pole jõudnud veel, kuid siin arvatakse, et 10-15 aasta pärast seal enam loomi pole, sest vett pole. No ma ei tea. Lehtedes kirjutakse, et kohe-kohe tuleb El Nino siia. Aga skeptikud arvavad, et valitsus lihtsalt tahab rahvast rahustada (ma ise pole muidugi uurinud mujalt, et kas El Nino koos vihmadega tõepoolest võiks oktoobris siia saabuda).

Eile mehed rääkisid, et siin mitmenaisepidamine arvuliselt piiratud pole (et mitte 4 nagu mõnel pool kombeks) ja et õiglane jaotus oleks ühele mehele kuus naist. Sest kultuur on selline. Aga kuna majandusel ei lähe hästi ja asjad on üldiselt pees, siis peavad enamik mehi vaid ühe naisega leppima, sest rohkemate ülalpidamiseks napib vahendeid.