Delhis olen ma veetnud päris mitmeid päevi. Need päevad oleks ma temperatuuri mõttes võinud ka saunas veeta. Muidu on Delhis ikka huvitavam kui saunas. Peamiselt tänu suurepärasele võõrustajale. Sest väga aktiivne ma saunas üldiselt olla ei jaksa. Siiski – mõned vaatamisväärsused on läbitud.
Näiteks Qutab Minar, Humayun`s Tomb (ehitatud 16. Saj ühe Mughali valitseja lese poolt ja inspiratsiooniks Taj Mahalile) ning India suurim moshee Jama Masjid, mis mahutab 25 000 inimest ning kuhu meid kui valgeid naisi ei tahetud sisse lasta (läks ikka õnneks lõpuks). Häbematult palju aega olen veetnud ka Khan Marketis.
Omaette vaatamisväärsus muidugi oli ka Delhi moodne metroo, mille rongide esimene vagun on eraldatud naistele. Siinses tänavapildis domineerivad peamiselt mehed. Naisi vist ongi vähem. 2011 rahvaloenduse andmetel on vanuserühmas 0-6 aastat 7,1 miljonit tüdrukut vähem kui poissi. Sellise ebaloomuliku olukorra on tinginud soospetsiifilised abordid. Tüdrukute kasvatamine on nagu võõra aia kastmine ning nähakse majandusliku koormana ka abielludes maksta tuleva kõrge kaasavara pärast.
Taotlesin siin Kazakhstani viisat, paar päeva tagasi viisal järgi käies oli tüüpiline olukord. Saatkonna hoovis (justnimelt hoovis) ootasid viisataotluste sisseandmist või siis juba valmis viisa kätte saamist lisaks mulle umbes paarkümmend meest. Naisi rohkem ei olnud. Nad vist hoolitsevad kodus pere eest.
Sellega India jutud selleks korraks lõpevad (praegu saabus just kolmene koristustiim korterit läikima lööma) ning peagi on lootust lugeda sellest, kuidas ma siinsele taimetoitlusele tasakaaluks kasahhide juures hobuseliha sööma hakkan.
kui need 0-6 aastased poisid 18 saavad, võib tüdrukute pärast täitsa löömaks minna.. siis saab ehk tüdruku ka ilma kaasavarata mehele pandud.